Jõuludest

No jõudsin just pärast toredaid pühi tagasi koju ja kogu see elevus millest kirjutada tahtsin on kadunud sest need toredad jõulud lõppesid paraja ehmatusega. Nimelt siis olin Davidi pere juurest just koju tulemas ja kontrollisin ennem veel oma taskuid et võtmed välja otsida ja kui ma neid sealt ei leidnud asusin käekotti kontrollima, siis oma väikest kohvrit ja siis oma kingikarpe ja siis juba nakatasin terve sealse majapidamise võtmete otsimise paanikasse ja otsisime neid edutult pool tundi. Lõpuks ma tegin lolli nalja et no läheme siis linna ja vaatame et äkki ma jätsin võtmed ukse ette. Kuna kellegil teisel ühtegi paremat plaani ei olnud siis tõi David mind koju ja juba eemalt nägime et võtmed ripuvadki minu välisukse ees... Te oleksite pidanud ta nägu nägema... Esiteks sellepärast et see oli selline mida ma kirjeldadagi ei oska ja teiseks selleks et siis oleksite teie seal istunud ja seda nägu näinud mitte mina... sest see nägu oli väga pettunud ja ütles midagi sellist et: "kuidas küll võib üks täiskasvanud inimene nii puruloll olla"...
Nii et ühesõnaga ma siis sain sellega hakkama et kui 24 detsembri õhtul maale läksime siis jätsin võtmed ukse ette ja tagasi jõudsin just nüüd ehk siis 26 detsembri hilisõhtul.... Rippusid siin kenasti ukse ees ja kõlisesid rõõmsalt tuule ja vihma käes ja keegi polnud õnneks majas käinud omale jõulukingitust tegemas.
David läks tagasi pubisse ja mina kerisin ennast oma roosasse suurde ja sooja hommikumantlisse, panin sussid jalga ja võtsin külmikust suure jäätise ja vaatan siin küünlavalgel telekat ja tipin teile oma jõulu-uudiseid ja haletsen ennast et ma ikka selline udu olen :S Kui tuju paraneb kirjutan teile traditsioonilistest iiri jõuludest praegu aga keskendun jäätise hävitamisele.
Ma järgmisteks jõuludeks palun uut mälukaarti oma ajule.

Update! Ehk siis eesti keeles emale: viimaste nädalate kokkuvõte

Nonii, siin ma lõpuks jälle olen. Ma pole nii kaua eetris olnud et mul oli mu blogi aadresski juba ununenud. Aga kuna ma nii loll olen et igasugu turvalisuse nõuandeid eirates igal pool sama parooli kasutan, siis katse-eksituse meetodil sain siia sisse logitud.
Ainult selleks, et 8elda et mul pole midagi 8elda. Muig.
Peale Eesti reisi olen ainult t88d teinud - seoses jõulude lähenemisega kiiremad ajad... Muide töölt sain just teada et pean reedel Dublinisse kursustele minema. Hommikul 07.10 rongiga...juhhei! Rongid on siin toredad nii et see pole probleem. Kursus ise on inglise keeles leadership something.... No ei tule mul see kursus ei inglise ega eesti keeles meelde aga eks ma annan edaspidi teada :)
Muide liiklusvahenditest rääkides tuleb mulle meelde et lennul Tallinn-Kopnhaagen-Dublin hammustas mind inspiratsioon tagumikust ja ma mõtlesin et ma kirjutan teile artikli teemal "Lennusoovitused vallalistele neidudele" vmt aga hetkeks on sellest juba nii palju aega möödas et mu esialgne vaimustus on vaibunud. Nimelt siis panin tähele et Kopenhaagenist- ja Kopenhaagenisse lendavad piltilusad noormehed. Neist kahega sain ka ise jutule ja kutse dringile nii et siinkohal siis soovitan ilusti vallalistel neidude osta pilet suunal Kopenhaagen-Kusiganes ja nautida piltilusate ja sihvakate noormeeste seltskonda ja tähelepanu ;)
Muudest uudistest veel seda, et eelmisel nädalal oli mul nädala jagu õnne omada oma koera ja kaminat... :) Valvasime Davidi vanemate maja ja ma tegin koeraga küla vahel paar kiiremat tiiru. Nii tore nädal oli.

Iirlaste hiirepüügi eripärast

Nunnu lugu. David ja ta vend Mark ei usu et parim sööt hiirelõksudesse on tükk juustu. Seda pidavat olema liiga kerge sealt konksu otsast ära libistada. Nii et nad nüüd siis määrivad lõksule shokolaadi ja hiiri langeb nagu loogu :) Pole ka imestada muidugi - mind võib ka shokolaadiga kasvõi lõksu meelitada!

Wiiiikend!

Kuna ma olen nii vaikne ja mitte eriti asjalik tüdruk siis mul pole just palju sündmusi mida kajastada :) Võiksin muidugi kirjutada Iirte ja inimeste erinevusest aga selleks ei ole mul hetkel inspiratiooni... Igatahes, nädalavahetusel vedasime ennast siis lõpuks linnast välja ja olime 2 päeva Wexfordis. Kuna tegu oli spontaanse plaaniga siis polnud meil hotelli broneeritud ning selle leidmiseks kulus terve tund. Tegelikult pole Wexfordis meie jaoks muidugi midagi eksootilist - linn asub Waterfordist ainult tunnise autosõidu kaugusel, aga me vist oleme juba kord nii programmeeritud et kui hotellis peatud siis tuleb turisti tunne. Nii me siis tellisimegi takso ja palusime ennast viia parimasse steak-house`i. Taksojuht ilmselt arvas et tegu järjekordsete turistidega ja seletas siis meile linnas ringi sõites selle ajalugu ja näitas kätte parimate pubide ja klubide asupaiga. Restoran oli tõesti hea ja kuigi olime plaaninud et alustame õhtut restoranis ja lõpetama pubides siis tegelikkus oli nii et õhtu algas ja lõppes selle restoraniga. Olime ennast lihtsalt nii täis pakkinud et jaksasime ainult kolmest pubist läbi astuda. Ja neist igas pool tundi kuskil pubi nurgas vigiseda et joogile pole enam ruumi. Kl 24 otsustasime taksosse hüpata ja tagasi hotelli minna. Iseenesest väga tore vaheldus oli sellegipoolest. Pühapäeval saime kokku Davidi sõbraga ja läksime Wexfordi rallile kaasa elama. Niimoodi ringi sahmerdades ja tuttavatega jutustades see päev siis möödus.
Seekordne nädalavahetus möödub töötähe all. David broneeriti ta sõprade poolt juba eelmisel laupäeval nii et ma istun täna üksi kodus ja ei kurda kohe üldse selle üle - saan rahus oma jaburaid programme telekast vaadata, tellin hiinakat ja joon veini. Nice!
Muideks, nädala keskel saabus meile postiga tore üllatus. St tegelt saabus üllatus Davidile aga no kus David seal mina! Et siis Continental saatis meile meie reisist raaamtu. No sellise päris raamatu - kõvade kaante ja klantspiltidega. Palju pilte ja siis selgitav tekst juures. Ma ei tea kas nad trükkisid igale grupile eraldi raamatu?! Sest selles raamatus on igatahes kahtlaselt palju meid (ja meie iirlaste gruppi - nii et ma siin mõtlen et huvitav kas inglased ja saklsaed jt vaatavad kõik meie pilte v said nad oma versiooni?!). Kõige toredam selle raamatu juures oli viimane peatükk, kus kirjutati sellest et Continental kavatseb sponsoreerida ka järgmist jalgpalli MM`i Brasiilias ning et kui piisavalt palju rehve müüa siis kohtume Brasiilias! Nii et armas blogilugeja, kui rehve on vaja siis helista 00353851054565..... :D

PIDU

Täna on väljas selline pöörane tormi-ilm nii et midagi paremat kui kirjutada, küpsetada ja küünlaid põletada pole sellise ilmaga teha. Mis küpsetamisse puutub siis sellega on nii nagu minu puhul ikka - veetsin 2 tundi köögis ja süüa pole ikka midagi. Tegin Napoleoni kooki (sest esimene kord kukkus see perfektselt välja!) ja seekord tuli vaniljekreemi asemel selline piimasupp pinnal hulpivate võitükkidega...

Vahepealsete kiirete toimetuste vahele mahtus üks suuremat sorti kräu Davidi sünnipäeva puhul. Ta on nüüd ka lõpuks kolmekümbine! 9 august leppisime kokku et läheme ta sünnipäeval koos välja sööma, 10 augustil m6tlesime et kutsume Eija ja Williami ka, 11 august mõtlesime et äkki siis kutsume veel ta lähimad sõbrad, 12 august saatis ta kutsed 120le inimesele... Nii kiiresti siis aetakse asju! David organiseeris cateringi, bändi ja dj. Pidu oli lõbus nagu peod ikka! :)

Pulmadest

Kuna praegu mingeid rabavaid sündmusi ei toimu siis kajastan varasemaid rabavaid sündmusi :) Mais-juunis käisime kahes erinevas pulmas. Mais abiellus Davidi kunagine töökaaslane ja lapsepõlve sõber v pigem lapsepõlve tuttav :) ning juunis samuti üks kooliajast pärit sõber ning praegune jalgpallitiimi kaaslane. Esimeses pulmas oli vist pisut üle 200 inimese, teises nii u 140 kylalist. Teine pulm tundus olevat väiksema eelarvega kuid see eest palju parema atmosfääriga - mis tõestab veelkord, raha pole määrav vaid inimesed! Muideks see teine pulm oli pruutpaarile tasutud kohaliku raadiojaama poolt kuna nad võitsid vastava võistluse...
Muidu ühesõnaga pulm nagu pulm ikka - kiriklik osa ja seejärel läheb pruutpaar pilte tegema ja ülejäänud seltskond koguneb hotelli-baari (enamus pulmad siin peetakse hotellides) ja joob seal siis a la kl 14, 15 kuni õhtusöögini e siis 18,19. Nii et pole imestada et siin lõbusad pulmad on :) Peale sööki mängib tavaliselt bänd 3-4 tundi ja seejärel mängib dj kuni peo lõpuni. Kui eestis on joogid kõik pruutpaari poolt siis siin on selline komme et tasuta on ainult shampus ja vein toidu kõrvale. Pärast söögi lõppu hoolitseb igaüks oma joogi eest ise (nagu 8eldud on enamus pulmi hotellides ja selleks spetsiaalsetes ruumides kus on siis ka baar)
Pildid siis kõigepealt mais toimunud pulmast ja seejärel juunis toimunud pulmast. Tegelikult mul palju pilte pole aga no mingi üldilmest saab ehk aru...

Nädala sündmused

Tundub nagu ma poleks pärast Aafrika reisi midagi teinud ja eks see väide ole tõele üsna ligidal. Praegu on tööl meie jaoks aasta kiireim aeg ning lisaks olen viimased nädalad jälle teinud tunde offlicencis nii et elu möödub töö-tähe all. Laupäeval käisime Davidi naabrite tütre synnipäeval, Alannah sain 4-aastaseks ja see oli üks viimase aja toredamaid pidusid :) Olime u kl 23ni majas ja siis läksime Davidi ja õnnelike lapsevanematega kohalikku pubisse. Ning teisipäeval käisime oma offlicence töötajatega restoranis ja paaril dringil sest 2 tüdrukut lähevad pärast 4-aastast offlicences töötamist edasi - Lucy hambaarstiks ning Jane kolib tagasi Slovakkiasse
1. pildil mina, manager/offlicence omanik Siobhan nig Jane
2. pildil mina ja mu armas Jane
viimasel pildil Lucy, Catherine, Jane, mina

Safari pildid

Aa, kas ma seda muidu mainisin et see safari ala asub otse maailma suuruselt teise kanjoni (suurim siis teatavasti grand canion Ameerikas) orus... Ilus oli...

Pildid meie hotellist

Safarist

Hommikul sõitsime ühele era-lennuväljale ja järgnes 50-minutiline lend Kapamasse. Maandusime otse Kapama Privat Game Reservis ja otse lõunalauas loomulikult. Olime paar tundi hotellis ja kl 16 läksime esimesele safarile (pildid hotellist ja safarist panen järgmisse postitusse). Aafrikas on sel aastaajal talv nii et päeval on küll ilm soe ja kuni 20 kraadi kuid kl 18 läheb kottpimedaks ja temperatuur langeb kuskile +1...+4 kraadini. Nii et safarile minnes istusime autosse õhukeste toppide väel, tund hiljem läks kampsun peale, 30 minutit hiljem jope, siis sall, siis kindad, müts ja lõpuks kerisime ennast autos olevatesse pleedidesse... Meie autos oli 8 inimest (pluss juht ja siis kapotil ilstuv jäljekütt kes loeb murtud okste ja jälgede sygavuse jmt järgi kas mõni loom on hiljuti teed ületanud ja kus poole nad suundunud on ja siis sõitsime otse põõsastesse loomi jälitama). Kuuldavasti olime mõlemal päeval meie selles parimas autos kes nägid kõiki loomi - kalekirjakud, lõvid, pühvlid, sebrad, elevandid, ninasarvikud, sadat sorti kitsed ja muud elukad. Enne päikeseloojangut parkisime auto keset dzunglit kiireks piknikuks ja siis sõitsime veel u 1, 5 tundi. See härra kapotil näitas prozektoritega valgust juhul kui midagi/kedagi nägime. Veidi enne koju minekut peatusime veel korra ja istusime seal keset kottpimedat ja vaikset dzunglit ja vaatasime tähti ja kuulasime dzungli hääli. Sürr... Tagasi hotelli jõudes olid aeda lauad kaetud ja sõime jälle lõkete vahel kolmekäigulise õhtusöögi.

Järgmisel hommikul kordus kõik sama nali vastupidises järjekorras - mässisime ennast kl 6 hommikul sisse ja dzunglisse! Ja siis iga tunni järel loopisime riideid seljast kuni kl 10 oli safari läbi, loomad kõik nähtud ja meie jälle lühikeste toppide sees ilusat suveilma nautimas. Kl 11 läks juba lend tagasi Johannesburgi, seal viidi meid kesklinna aafrika rahvusrestorani ning pärast seda oli meil aega kas shopata v kes soovis võis restoranis edasi istuda sest meie jaoks oli küll reserveeritud restorani teise korruse terrasss aga alumisel terrassil ja sellest 500 m raadiouses peaks ytlema olid suured ekraanid ja rahvusvaheline seltskond parasjagu käimasolevat MM`i jälgimas. Shoppamast tagasi, laoti meid uuesti bussi ja sealt siis lennujaama ning järgnes jälle 10 tunnine reis Pariisi, seal õnneks ainult tund ootamist ja siis Dublinisse. Dublinist 3 tundi autosõitu Waterfordi ja siis magama. Oli reede hommik kl 11 :)
Kokkuv6tteks ei oska midagi 8elda, ma ei julge kellegile soovitada et minge kõik Lõuna-Aafrikasse sest tegelikult on see vist kuuldavasti maailma üks suurima kuritegevusega paiku kus sind ilma igasuguse hoiatusteta lihtsalt su kingade v päikeseprillide nimel maha võidakse nottida. Meie kogesime LAV`i vippidena ja hotellid, inimesed, s88gid... kõik oli parimast parim ja kogu reisist jäi lihtsalt fantastiline ja unustamatu mulje.

...ja jätkame

Nüüd 15 tundi hiljem olen rahunenud ja ma ei tea enam mitmendast päevast ma räägin aga rääkima hakkan igatahes sellest päevast kui toimus Hollandi-Taani mäng. Pärast järjekordselt võrratut hommikusööki istusime bussi ja sõitsime Johannesburgi Soccer City staadionile. Läksime varakult et VIP paelad kaela saada ja sponsorite "telgis" jalgaplluritega ja muude asjapulkadega jälle lõunatada ning chillida ning ühtlasi selleks et me ei peaks üheski järjekorras seisma sest VIP alalt saab otse staadionile kõndida.
Me tutvusime Mount Grace hotellis ühe shotlasega ning tema taanlasest abikaasaga ja nemad olid meie seast ainukesed kes vaevusid mängu jaoks maskeeruma (vt pilti). Nende kahe vahel seisab meie grupijuht Bantu - (iga buss sai kogu reisiks oma grupijuhi ning turvamehed). Matshi kohta pole mul palju lisada - loe eelmise mängu emotsioone ja korruta see viiega. Sellel mängul oli staadionil 95 000 vaatajat....
Pärast mängu suundusime uuesti VIP telki ja hotelli hakkasime sõitma alles 3 tundi pärast mängu et ummikuid vältida. Telgis ei teinud me muud kui sõime jälle. õhtul toimus lihtsalt järjekordne pidulik õhtusöök ning pärast seda istusime oma seltskonnaga veidike aega baaris ning siis tubadesse!