Sòbrad teiega on hea....

... aga nüüd ma siis juba tagasi Iiris olengi. Dublinis passikontrollist läbi jalutades vaatas tolliametnik mu passi ja ütles siis et: "Ah et Eestist?! Minu meelest Eesti ei andnud meile Eurovisioonil ühtegi punkti?!" :D
Lend hilines nii palju, et valmis vaadatud plaan A ja plaan B buss olid selleks ajaks juba läinud, nii et mul ei jäänud muud üle kui lennujaamast raudteejaama takso vòtta. Palusin taksojuhil likluseeskirja rikkuda ja mind tavalise poole tunni asemel kuidagi 20 minutiga kohale viia ja viiski! Taksosse istudes oli kell 17.05, rong pidi vàljuma 17.35.... Olime raudteejaamas kl 17. 25 ja siis avastasin et mul pole sularaha kaasas.... :S Jooksin raha välja vòtma ja siis tagasi taksoni et maksta ja oma panti jäetud kohver pagasnikust vòtta. Siis asususin ilma järjekorrata piletiautomaati otsima, sest rongi pealt piletit osta pole voimalik ja ilma piletita ei saa perroonile. Pilet kàes, jooksin enam-vàhem suvalisele perroonile ja lootsin jooksupealt àra tabada milline neist Waterfordi rongile viib, sest tabloo uurimiseks mul sel hetkel aega enam polnud. Loomulikult juhtus see et olin number 2 platformi mòòda jooksnud umbes 90-100 meetrit kui avastasin, et edasimineku vòimalust pole ja kòrvalperroonile viiv vàrav oli lukus. Samal ajal siis kuulsin kuidas teadustati et minu rong vàljub 2 minuti pàrast platformilt 8..... Mina jàin sinna mòtlema et kas ma ùldse vaevun jooksma tuldud teed tagasi plus siis òige platformini ning sealt omakorda nii 100 meetrit rongini, kui minu kòrval ùks jaama tòòtajatest ma-ei-tea-kustkohast vàlja ilmus ja uuris kuhu mul vaja jòuda. Tegi oma vòtmega siis mulle kòik vàravad nr 2 - 8 lahti ja sain otseteed pidi òigele rongile. Nii kui peale hùppasin olid uksed kinni ja juba liikusime ka. Ausòna ei tea kuidas kogu eelkirjeldatu 10 minuti jooksul tehtud sai! :)
No ònnelikult koju ma jòudsin aga ònn kestis ainult u 12 tundi ja siis ilmus vàlja varem mitte vàga tùùtuna silmapaistnud àmm, kelle vabakavas taidlemist meie aias ei hakka ma tuju rikkumiseks praegu siia ùmberkirjutama. Nii tige olin terve eilse pàeva aga tànaseks, nàed, tuju parem juba! Koristan siin ja teen pause Eesti Asja Ajamiseks ehk siis kommide sòòmiseks mida te mulle nii lahkelt jagasite.....tànud-tànud! Varsti kordame! :) 
PS Murr, ma katsusin seekord ekstra palju komasid sisse visata - sai piisavalt vòi pean veel harjutama òigekirja?!

Sisutùhi jutt

Aga no ma ajaviiteks rààgin teiega ikka. Vabal teemal. Eile siis kl 11.30 sai pood kinni pandud ja ostjatele avame jàlle 7 juuni. Pàris pònev kogemus oli see 23 aastat avatud olnud pood tùhaks tassida nii et ainult seinda jàid meist pùsti. Selline suvevaheajale minemise tunne oli... :) Tàna on puhkuse esimene pàev ja ma kasutan seda aega vaadates ràmps-tv`d ja lugedes minu jaoks vòòraste inimeste blogisid mis on kahjuks nii huvitavalt ja haaravalt kirjutatud et tekitavad sòltuvust mida ma tegelikult ùldse teha ei tahaks.... Praegu juba jàlgin ~10 blogi ja see vòtab liiga palju aega aga nùùd siis tànu toas passimisele avastasin nende kùmne blogipidajate lehelt nende lugemislisti (ehk blogid mida nemad jàlgivad) ja nii ma siis olen pàev otsa oma nina teiste asjades hoidnud ja enda ninaesine on ikka sassis ja segamini. Homme koristan! Ja ùlehomme kavatsen (kui ilm lubab) hakata òues seda terrassi lihvima ja seejàrel vàrvima. Tàna igatahes oli ilm nii nòmedalt tuuline et ma ei viitsinud isegi vàrava juures oleva postkastinigi kòndida :)
Ahaa, ja mis nòmeduse ma ùle siin siis tàna itsitasin... - avastasin sellise blogi nagu www.cakewrecks.com kus on kòik sellised kahtlase vààrtusega nàssu lìnud vòi siis lihtsalt segastel asjaoludel loodud koogid. Ja mitte minusuguste kàparditest kodukokkade loodud teosed vaid "oskajatelt" tellitud/makstud tordid. Noh, et annad kondiitrile pildi millist torti tahad ja siis jàrgi minnes avastad et nad on sulle paarisaja euro-eest sellise asja meisterdanud nagu ma siia mòne mainitud lehelt tiritud fotodelt nàitan. Osad olid ikka nii veidrad et ma naerisn ùksinda kòva hààlega.... Vist pole vaja selgitada milline oli tellitud tòò ja milline valmistulemus :)

Eelmise nàdala kokkuvòte

Reedel käisime D'ga Waterfordis Dooleys hotellis kus toimus heategevuslik moedemonstratsioon mille tulud lähevad kohalikule cystic fibrosis patsientidele. Ma ei tea kuidas selle haiguse eesti-keelne termin on vòi ongi tegemist rahvusvahelise nimetusega..... Igatahes moeshow oli lahe, tervituseks klaas veini ja igal istmel ootas ees goodie bag. Seda goodie bag'i oleks nad vòinud lihtsalt ausalt ja otsekoheselt kutsuda empty bag, sest ega seal midagi pònevat ei leidunud - sisaldas see siis palju reklaam-materjale, kahte kommi ning kahte Dermalogica kreemi testrit....ja arvake ise kas mul on suur nägu vòi oli tester väike, igatahes kasutasin need 2 testrit ühe korraga ära. Igatahes me ise sattusime sinna ùritusele sellepärast et D òde oli moeshowl osaline. Demonstreeris viie siinse butiigi riideid. Ja D òde ise on selle konkreetse heategevusega sellepärast nii ametis et tema elukaaslane on selle haigusega sündinud. 11 aastat tagasi sai ta omale doonor südame ja -neerud ja nüüd elab nagu miki! Pole tal suurt häda midagi.....kuigi on muidugi elu lòpuni ravimitel et organism doonorelundeid ikka korras hoiaks ning lisaks sellele on tal diabeet, lòhhnu ei tunne, ja veel sada häda....tòsiselt tugev tervis peab sel tüübil olma et sellisele kehvale tervisele vatu pidada.... :) Igatahes ei ole tal häda midagi, pealtnähs terve poiss eksole. Vähemalt reede òhtul kell 22 polnud tal häda midagi nii et läksime neljakesi ühte india restorani sööma. Ma ise ei mäleta ühtegi maitset sest terve òhtusöögi aja oli selline tunne nagu keegi üritaks nüridate kääridega mu jalga otsast lòigata. Mu iiilusad aga ebapraktilised ja ebamugavad kingad olid kogu mu mòttetegevuse kekuses sel òhtusöögil.....ära vòtta neid ei julgenud sest jalg oleks kohe nii paiste läinud et neid poleks tagasi jalga saanud ja niisama vinguda ka ei tahtnud sest kohalolev publik poleks ilmselt piisavalt kaastundlik olnud. Mòtlesin vaikselt uuesti selle üle et doonor kopsude ja südamega, lòhna- ja seetòttu ilma maitsemeeleta ròòmsameelne diabeetik minu vastas vs mina oma kitsaste kingadega....- vist ei saa vinguda. Vahepeal polegi rohkem vaja kui pigistavaid kingi et asjad jälle perspektiivi panna ja rahul olla et mu kòige suurem mure tol päeval olid mu enda lollusest jalga pandud kingad. Igatahes pàrast òhtusòòki jàtsin need kingad autoparkla prùgikasti sest D ei lubanud neid koju tuua sest ùtles et paari nàdala pàrast sa ei màleta kui ebamugavad nad on ja tuled jàlle nendega vàlja ja ei saa liikuda.... Òigust rààgib poiss.... :) Ja peale selle reedeòhtuse ùrituse meil vist muud ei toimunud siin. Kàime tòòl :) Nùùd veel ainult 1.5 nàdalat ennem kui poes remont hakkab!