Nädala sündmused

Tundub nagu ma poleks pärast Aafrika reisi midagi teinud ja eks see väide ole tõele üsna ligidal. Praegu on tööl meie jaoks aasta kiireim aeg ning lisaks olen viimased nädalad jälle teinud tunde offlicencis nii et elu möödub töö-tähe all. Laupäeval käisime Davidi naabrite tütre synnipäeval, Alannah sain 4-aastaseks ja see oli üks viimase aja toredamaid pidusid :) Olime u kl 23ni majas ja siis läksime Davidi ja õnnelike lapsevanematega kohalikku pubisse. Ning teisipäeval käisime oma offlicence töötajatega restoranis ja paaril dringil sest 2 tüdrukut lähevad pärast 4-aastast offlicences töötamist edasi - Lucy hambaarstiks ning Jane kolib tagasi Slovakkiasse
1. pildil mina, manager/offlicence omanik Siobhan nig Jane
2. pildil mina ja mu armas Jane
viimasel pildil Lucy, Catherine, Jane, mina

Safari pildid

Aa, kas ma seda muidu mainisin et see safari ala asub otse maailma suuruselt teise kanjoni (suurim siis teatavasti grand canion Ameerikas) orus... Ilus oli...

Pildid meie hotellist

Safarist

Hommikul sõitsime ühele era-lennuväljale ja järgnes 50-minutiline lend Kapamasse. Maandusime otse Kapama Privat Game Reservis ja otse lõunalauas loomulikult. Olime paar tundi hotellis ja kl 16 läksime esimesele safarile (pildid hotellist ja safarist panen järgmisse postitusse). Aafrikas on sel aastaajal talv nii et päeval on küll ilm soe ja kuni 20 kraadi kuid kl 18 läheb kottpimedaks ja temperatuur langeb kuskile +1...+4 kraadini. Nii et safarile minnes istusime autosse õhukeste toppide väel, tund hiljem läks kampsun peale, 30 minutit hiljem jope, siis sall, siis kindad, müts ja lõpuks kerisime ennast autos olevatesse pleedidesse... Meie autos oli 8 inimest (pluss juht ja siis kapotil ilstuv jäljekütt kes loeb murtud okste ja jälgede sygavuse jmt järgi kas mõni loom on hiljuti teed ületanud ja kus poole nad suundunud on ja siis sõitsime otse põõsastesse loomi jälitama). Kuuldavasti olime mõlemal päeval meie selles parimas autos kes nägid kõiki loomi - kalekirjakud, lõvid, pühvlid, sebrad, elevandid, ninasarvikud, sadat sorti kitsed ja muud elukad. Enne päikeseloojangut parkisime auto keset dzunglit kiireks piknikuks ja siis sõitsime veel u 1, 5 tundi. See härra kapotil näitas prozektoritega valgust juhul kui midagi/kedagi nägime. Veidi enne koju minekut peatusime veel korra ja istusime seal keset kottpimedat ja vaikset dzunglit ja vaatasime tähti ja kuulasime dzungli hääli. Sürr... Tagasi hotelli jõudes olid aeda lauad kaetud ja sõime jälle lõkete vahel kolmekäigulise õhtusöögi.

Järgmisel hommikul kordus kõik sama nali vastupidises järjekorras - mässisime ennast kl 6 hommikul sisse ja dzunglisse! Ja siis iga tunni järel loopisime riideid seljast kuni kl 10 oli safari läbi, loomad kõik nähtud ja meie jälle lühikeste toppide sees ilusat suveilma nautimas. Kl 11 läks juba lend tagasi Johannesburgi, seal viidi meid kesklinna aafrika rahvusrestorani ning pärast seda oli meil aega kas shopata v kes soovis võis restoranis edasi istuda sest meie jaoks oli küll reserveeritud restorani teise korruse terrasss aga alumisel terrassil ja sellest 500 m raadiouses peaks ytlema olid suured ekraanid ja rahvusvaheline seltskond parasjagu käimasolevat MM`i jälgimas. Shoppamast tagasi, laoti meid uuesti bussi ja sealt siis lennujaama ning järgnes jälle 10 tunnine reis Pariisi, seal õnneks ainult tund ootamist ja siis Dublinisse. Dublinist 3 tundi autosõitu Waterfordi ja siis magama. Oli reede hommik kl 11 :)
Kokkuv6tteks ei oska midagi 8elda, ma ei julge kellegile soovitada et minge kõik Lõuna-Aafrikasse sest tegelikult on see vist kuuldavasti maailma üks suurima kuritegevusega paiku kus sind ilma igasuguse hoiatusteta lihtsalt su kingade v päikeseprillide nimel maha võidakse nottida. Meie kogesime LAV`i vippidena ja hotellid, inimesed, s88gid... kõik oli parimast parim ja kogu reisist jäi lihtsalt fantastiline ja unustamatu mulje.

...ja jätkame

Nüüd 15 tundi hiljem olen rahunenud ja ma ei tea enam mitmendast päevast ma räägin aga rääkima hakkan igatahes sellest päevast kui toimus Hollandi-Taani mäng. Pärast järjekordselt võrratut hommikusööki istusime bussi ja sõitsime Johannesburgi Soccer City staadionile. Läksime varakult et VIP paelad kaela saada ja sponsorite "telgis" jalgaplluritega ja muude asjapulkadega jälle lõunatada ning chillida ning ühtlasi selleks et me ei peaks üheski järjekorras seisma sest VIP alalt saab otse staadionile kõndida.
Me tutvusime Mount Grace hotellis ühe shotlasega ning tema taanlasest abikaasaga ja nemad olid meie seast ainukesed kes vaevusid mängu jaoks maskeeruma (vt pilti). Nende kahe vahel seisab meie grupijuht Bantu - (iga buss sai kogu reisiks oma grupijuhi ning turvamehed). Matshi kohta pole mul palju lisada - loe eelmise mängu emotsioone ja korruta see viiega. Sellel mängul oli staadionil 95 000 vaatajat....
Pärast mängu suundusime uuesti VIP telki ja hotelli hakkasime sõitma alles 3 tundi pärast mängu et ummikuid vältida. Telgis ei teinud me muud kui sõime jälle. õhtul toimus lihtsalt järjekordne pidulik õhtusöök ning pärast seda istusime oma seltskonnaga veidike aega baaris ning siis tubadesse!

Veel Aafrikast

Nii, kohalik aeg on praegu 04:35 hommikul aga kuna ma magada ei saa siis võin samahästi aega blogi täiendamiseks kasutada. Aga ennem kurdan veel seda miks ma ei maga - t88tasin eile 12 tundi ja sain koju ning 2 tundi magada, kui meie maja alarm iga 3 minuti tagant t88le hakkas. Isegi kui Disarm vajutan jääb see ainult 10ks minutiks vait ja siis hakkab see 3 minutiline triangel uueti pihta. Nii et ma olen ainult 2 tundi maganud ja 4 tunni pärast alustan uut 8 tunnist t88päeva ja tunne on hetkel väsimusest selline nagu oleksin purupurjus nii et t88päev saab huvitav olema :) Aa, muidu selle 2 magatud tunni jooksul jõudsin näha veel miskit thriller unenägu kus me Davidiga olime kuskil kontserdil kus kõik pealtvaatajad maha lasti. David oli ainuke kes pääses ja no mina ka sest ma teesklesin surnut aga David seda ei tea sest ma olin nii osav teeskleja; ja seda ilusat osa kus David avastab et ma ikka ellu jäin... no seda ilusat osa ma ei jõudnudki vaadata ses ennem hakkas see neetud alarm t88le.

Igatahes siis Aafrika reis jätkus sedasi et pärast mainitud muusikali toimus veel lyhiajaline Lõuna Aafrika veinide testimine ja siis kogunesime oma Iiri seltskonnaga baari kus istusime mõnusa seltskonnaga kuni varajase hommikuni.
Hommiku hakkas jälle rikkaliku hommikus88giga ning seejärel rivistati meid bussi et Hollandi-Taani matshile minna.
Kuulge ma tegelt jätkan sellest kohast siin homme sest mu unine aju ei oska praegu kolmenigi lugeda, saati siis veel Aafrika reisi meenutada ja seda kirja panna.... Sorry :D

*

Järgmisel päeval oli eeskavas Soveto ja Johannesburgi külastus - rahvusmuuseum ja Nelson Mandela sünnikodu külastus ja veel miskite asjapulkade kodud.... Meie Davidiga arvasime et kuna meie neid inimesi keda ma just asjapulkadeks nimetasin niikinii et tunne siis me ei viitsi selle nimel bussiga jälle 2 tundi edasi ja 2 tundi tagasi sõita nii et veetsime päeva hotellis ja selle basseinide ymber. Muuseumi külastust programmis ei mainitud, kui oleks teadnud oleks läinud sest see maa läks südamesse ja hea oleks olnud paremini ja rohkem sellest aru saada.
õhtul oli meil 6-käiguline tavalisest pidulikum ja eksootilisem õhtus88k ning pärast seda esitati meile 40 minutiline versioon muusikalist Sarafina.
http://www.youtube.com/watch?v=sPgZhKNqd-0
http://www.youtube.com/watch?v=1YRQefxaLVg&feature=related
Selle muusikali autor oli ise kohal ja rääkis selle muusikali sünniloost ja sisust. See osa seltskonnast (ehk siis olgem ausad, kõik peale minu ja Davidi) kes päeval muuseumis käisid nutsid omal silmad peast välja vaeste rõhutud aafriklaste raske saatuse pärast. Mina muidugi sel hetkel ei teadnud sellest midagi aga väga võimas kogemus oli ikka. See aafriklaste tants ja siis nende omapärased [laulu]hääled ja see taust mis meile räägiti... fantastiline. Ma polnud varem sellest muusikalist midagi kuulnud aga kuuldavasti oli see 7 aastat Broadwayl ning 1992 tehti ka filmiks (Whoopy Goldberg) ning lisaks on see auhinnatud Grammyde ja Tonydega. Soovitan seda esimest linki backroundiks mängida kui mu aafrika pilte vaatate/loete - see toob nii hästi esile selle meeleolu. Meil oli bussis raadioks kogu aeg sarnane muusika ja selline tunne oli nagu National Geographikus oleks :) Sellised väikesed mustad lapsed ja vaikne aafriks kõrb libises akna taga m88da. Mul tuleb praegugi kananahk ihule kui sellele mõtlen!

*

Hotellis laoti meil kõhud triiki täis ja siis sõidutati meid meie majadesse. Meie majake oli reception areast niikuinii ainult max 5 minutise jalutuskäigu kaugusel aga neile seal meeldib golfikärudega inimesi sõidutada nii et 3 tundi hiljem tuldi meile jälle järele, anti kätte pamp võileibade, joogi ja snäkkidega juhuks kui me 3 tunnisel bussireisil staadionile peaks nälga surema ning suunati bussi. Tegelikult asus staadion ainult tunnise bussisõidu kaugusel aga ummikute tõttu võttis see tõesti peaaegu 4 tundi aega. Kl 19. 30 jõudsime staadionile kl 20ks olime oma kohtadele kõmpinud ja 20.30 oli mängu algus. See oli 2110 MM`i viies mäng ehk siis USA ja Inglismaa vahel. Väga äge kogemus! Eriti kogu see avatseremoonia kui lipud
välja tuuakse ning kui meeskonnad murule saabuvad ja kuidas siis 45 000 inimest hümne laulavad. Ainukese joogina serveeriti Budweiserit ja nii ma siis muutusin ka butch`iks ja jõin õlut ja lärmasin seal staadionil. Ei satu just igapäev jalgpalli MM`ile nii et parem juba kogu südamest kaasa elada ;)

*

Laupäeva hommikul maandusime Johannesburgis, meid jagati Continental bussidesse (imagine Rolling Stones on the tour) ja sõitsime 1, 5 tunni kaugusele Mount Grace Country Hotel and Spa`sse kuhu jäime kolmeks ööks. Parima ylevaate sellest hotellist saab sellelt lehelt:
http://www.safarinow.com/go/MountGraceCountryHouseandSpa/
Me ise tegime seal suhteliselt vähe pilte aga siin nad on: