Pildil on ainult ùhe paki sisu, teise lahendasin ma ahvikiirusel àra ennem kui jòudis idee tekkida sellest pilt teha. Igatahes hirmus tore ùllatus oli neid postist leida!
Tòòl on tore olnud. Peamiselt sellepàrast et meil on nii kiire et ùlemusel pole olnud aega mul seljas elada. Ja paljud kliendid ning mu "kodukohviku" tòòtajad on olnud ròòmsad taaskohtumiste ùle ja uurinud kus ma vahepeal olin. Nii et armas kui keegi ikka puudust tundis eksole.
Praegu on mul siin selline stseen mida ma juba umbes 50 korda ka blogis olen kirjeldanud: poiss àra ja mina ùksi kodus. Ta asus pool tundi tagasi teele et pùhapàeval jàlle ùhel rallivòistlusel osaleda (tagasi pùhapàeval hilja). Ma ise olen nàdalavahetusel tòòl ning kavatsen òhtud sùùdimatult teleka ees vedeleda.
Ahsoo, millest ma veel pidin rààkima oli minu #icebucketchallenge. Kuna selle massipsùhhoosiga on kòik nakatunud (mida ei saa pahaks panna, ikkagi heategevus ja puha) siis mina jàin ka loomulikult kellegile ette, kes mulle vàljakutse esitas endale jààvett pàhe valada ja raha annetada. No
PS (vòi pigem NB) - soojad tervitused onule ja kiiret paranemist!