Monday, March 18, 2013

St Patricks Day

Juba seitsmes siin Iirimaal minu jaoks. Ehk siis tavaline triangel Guinnessi, ristikheina ja Leprachaunidega...  Ma olen piisavalt vana ja elukogenud et sellisel päeval tsivilisatsioonist eemale hoida (sest igasugune common sense will go out the window on Paddys day!). Meie pood oli avatud aga mul endal oli vaba päev. Ilm oli hästi soe ja päikseline nii et hommikul käisid D ema, koer ja ode siit läbi ja meelitasid endaga jalutama. Tuuritasime siin külavahel nii tunnikese ja pool tundi olin kodus joudnud rahulikult istuda kui tuli jälle D emalt ja oelt tekst et äkki ma sooviks nendega Clonmeli minna ( linn siit u 40 km kaugusel) kuna nad ise lähevad Marks & Spencerisse. Hirmus väsimus oli peal aga kuna mul on üks kindel hitt-toode mida ma sealsest poest armastan siis otsustasin kaasa minna. On loll, sealiha pärast soidab kokku 80 kilomeetrit :-)  Aga no "it's not just food, it's Marks & Spencers food" nagu nende reklaam lubab. Nii et see triangel sisustas järgmised 3 tundi... Tagasi kodus olin kl 18 ja samal ajal saabus ka üks meie ammune sober külla. Too sober töötas aastaid tagasi D pere firmas aga praegu tuuritab moto mm'i tiimiga mööda maailma ja töötab teatud tiimi jaoks peamehhaanikuna. Hetkel siis lühivisiidil Iirimaal nii et tuli kaheks päevaks meie poole. Aa, tüüp muide tegi paar aastat tagasi ühe väga naljaka dokkari Iiri televisiooni jaoks. Ta ise on Iiri meister oma motoklassis ja selles saatesarjas siis treenis ühte tuntud koomikut samas sarjas Iiri meistritiitli voistluste jaoks....no aga see on juba teine teema. Millest ma rääkisingi. Ahha, et jah eile siis ku ta meile saabus läksime D ja D venna ning sobraga neljakesti ohtust sööma, koju ja kiire kostüümivahetus ning siis ühte väiksesse külasse paari pubisse. Joime koik nagu head lapsed molemas pubis ainult ühe klaasi cocat ja siis kl 23 olime juba tagasi kodus. Me eeldasime et Patricku päeval on seal selline melu nagu me vanast ajast mäletame - no et elav muusika ja maa on kaetud, noh, maani täis iirlastega aga ei miskit....molemad pubid olid väga vaiksed..... nüüd siis oleme juba tagasi kodus ja vaatame juba teist korda Djangot :-) Nii hea film!
* Kuna ma vaatan et mul siin mineviku ja oleviku vormid läbisegi siis lisan ajaloo ja selguse huvides et kirjutasin postituse eile ohtul seda filmi vaadates ja kuna aku sai poole kirjutamise ajal tühjaks siis postitan seda täna ehk päev peale Patricku päeva.

Friday, March 15, 2013

:)

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/ev/suur-galerii-need-on-delfi-lemmikpildid-fotokonkursilt-ilus-eestimaa.d?id=65761292#dgsee-72846:5193db89qic9OjfJ57Ln9U  Oi, ilus oled, Isamaa!! Ma alles praegu sain lingi avada.... No mòtle kui ius, ja kòik aastaajad on vòrdselt ilusad. Tahan koju, kannelt màngima..... :) aw....

Thursday, March 7, 2013

Neljapäev

Ja novembri-ilm mis algas umbes 3 aastat tagasi ikka veel kestab! Täiesti müstiline kuidas selline stabiilne ilm üldse voimalik on...vahepeal on kalendri järgi kolm suve juba möödunud aga aknast välja vaadates voiks arvata et igavene november......
Aga vahepealsetest tegemistest seda et pühapäeval olime jälle marshalid ning käisin kaameraga kohapeal ja tegin igasuguseid pilte aga ma ei leia oma kaablit üles nii et pildmaterjali seekord ei lisandu. Kui esimesel korral oleksime kogematta oma teeotsal ema ja lapse lasknud autol üle soita siis eelmine kord oleksime peaagu ühe Pontu hinge taevasse saatnud.....no onneks vahepealseid vigu ei loeta ja lopparvestuses koik elus ning terved! :-) Me siiski ei kavatse niipea rallirajale naasta!
Eile ohtul käisime töökaaslastega väljas - üks meist kes on poes olnud alates selle avamisest 14 veebruar 1990 (ma olin sel ajal 10ne aastane!!) otsustas varajasele pensionile minna nii et me käisime siis söögil ja joogil ja veetsime ühe lobusa ohtu. Meie ülemus tuli ka sel puhul oma redust välja, ta on muidu juba umbes 6 nädalat teeselnud et on poolsurnud ja ei saa kahjuks tööle tulla.....eile siis istus meiega u 2 tundi ja siis ütles et peab minema tagasi voodisse kuna ta selg on jätkuvalt haige.....vaatasime talle pikalt ja kaastundlikult järgi kuidas ta seljast kinni hoides ukse poole lonkas ja hakkasime just arutama et äkki on ta toesti haige olnud ja sellepärast kodune kui siis järsku nägime läbi akna kuidas manager elegantse hüppega üle lombi hüppas ja sealt ootava takso suunas jooksis. Väga naljakas oli igatahes :-)