Ma lòikasin ja kleepisin tànase teema siin ligidal elava sòbranna Facebooki lehelt. Vòtab siin inimlikkuse mòne sònaga kokku... Mina iirlasi kui rahvust ikkagi ei kiidaks. Enamus on ikkagi tainapead - eriti noored ;) aga no allkirjeldatav kàitumine on siiski suht levinud - st selline abivalmidus jne
Tunnen täna tahtmist jagada ja kiita iirlaste tähelepanelikkust, hoolivust, ausust ja abivalmidust. Iirlaste hulgas tõesti hätta ei jää, sealjuures ei pea alati abi paluma ega otsima. Inimesed lihtsalt märkavad. Kunagi mu sõber nägi, kuidas suvalisest mööduvast autost ühele kahe väikse lapsega emale vihmavari ulatati, kui ootamatu vihmasadu algas. Umbes paar nädalat tagasi rohisin oma majaesist teeäärset kiviaeda, kuhu olen värske kiviktaimla rajanud. Kergelt friik, nagu ma vahel võin olla, tegin seda suht hilisel ajal - pärast seda, kui lapsed ööunele olid läinud. Kell oli juba peaaegu üks öösel, kui üks naine tuli ja pakkus mulle taskulampi. Oli teine autoga minust mööda sõitnud ja arvas, et olen võtmed kaotanud või et otsin seal midagi. Tuli kell üks öösel spetsiaalselt ümber nurga oma kodust taskulambiga! Nädal tagasi laupäeval õnnestus mul elus esimest korda raha kaotada. Kui kodus avastasin, et kaks 50-eurost rahatähte puudu on, läksin poodi tagasi, arvates, et ise unustasin kogemata letile ja äkki poetädi või keegi teine leidis. Ei olnud keegi leidnud. Naabritädi ka arvas, et "some hope you have!" Kurvastasin küll, aga mõtlesin, et ju see siis oli kellegi õnnelik päev ja äkki leidis selle just keegi, kellel seda raha parasjagu väga vaja oli. Jumala teed on vahel imelikud. Kes teab, millise karmavõla mina parasjagu tasa sain ;) Täna sattusin tagasi samasse poodi ja poeproua rabas mu käisest: "Ma pean Teiega rääkima! Üks mees helistas eelmisel pühapäeval poodi, et ta olla leidnud poe eest 100 eurot. Minge politseisse, sest sinna lubas mees oma leiust teatada ja oma kontakti jätta". Uskmata, et see tõsi on, läksin ikkagi politseisse. Ja tõepoolest oli keegi teatanud sellisest leiust! Politsei korraldas telefonikõned, et saime omavahel suhelda ja kokku leppida, kus kohtume, et leidja mulle raha tagasi saab anda.
Kusjuures, mina näen iirlasi selles suhtes positiivsemas valguses kui nemad ise. Enamuse arvates siin on see täiesti uskumatu lugu.
Saturday, July 23, 2011
Saturday, July 2, 2011
The Tall Ships festival/race
No meil hakkab siin kohe allolev ùritus lòppema ja mul hakkab alles nùùd see elevus kohale jòudma....
Hetkel on siis Waterfordis 50 suurt purjelaeva (Tall Ships + vaata pilte, ma kùll ei tea mis sellise liiklusvahendi eestikeelne nimi on). Igatahes on siis tegu rahvusvahelise purjekate (kordan veelkord et purjekas on kuidagi mage sòna nende vòimsate ja ajalooliste paatide kirjeldamiseks aga misiganes) vòistlusega millele eelnevalt kogunevad laevad ùle maailma igal aastal erinevasse vòistlusrajale jààvasse linna kus siis ùrituse tàhistamiseks toimub festival ja pàrast 3 pàeva siin Waterfordi kesklinna jòel lahkuvad laevad siit homme hommikul u kl 7 ja kogunevad siit 15 km kaugusele lahele kust siis start antakse. Marsruut siis on vàga lùhidalt òeldes selline et Iirimaa-Taani-Norra. Festival algas neljapàeval 30. juuni ja nagu juba ùtlesin lòppeb homme e 3. juuli. Selle aja jooksul kùlastab umbes Pàrnu suurust Waterfordi ligikaudu 500 000 inimest. Meie unisele linnale on see hàdavajalik moraalne ja rahaline positiivne sùst. Arvatakse et see toob linna ja kohalike àride rahakotti u 30 miljonit eurot. Waterfordis rààgitakse sellest suurest sùndmusest - mis viimati oli siin linnas 6 aastat tagasi - juba aasta kuid kuni neljapàevani oli mul sellest sùgavalt pohhui kui konkreetselt vàljendada. Viimased kuud vàrviti vist kòik majad ùle ja pesti aknaid, prùgikaste, tànavaposte ja kui ma ei eksi siis neljapàevahommikusel jalutuskàigul tundus mulle et isegi kòik puud ja pòòsad on àra pestud. Linn sàras nagu prillkivi. Aga alates neljapàevast on olnud vòimatu seda positiivset energiat ja ròòmsaid rahvamasse ignoreerida. Nakatav. Terve kesklinn ja làhim ùmbrus on liikluseks suletud - parkida tuleb linnast vàlja pòllule kust siis 20 kahekorruselist bussi pàevadlàbi parklasse-linna-parklasse sòidutavad. Kogu kesklinn on tàis toitlustuskohti, esinejate lavasid, kàsitòò mùùjaid, meelelahutajaid jne jne. Ma ise pole tòò tòttu paljust osa saanud. Ainult eile òhtul kàisime seltskonnaga linnas. Istusime ùhel jòeààrse hotelli terrassil ja jòime kokteile ja saime melust osa. Kell 22. 30 on igal òhtul ilutulestik. See on vist eraldi tòmbenumber miks inimesed linna tulevad sest siin on ju ilutulestik isegi aastavahetusel keelatud. Ùhesònaga ilutulestik lastakse taevasse siit selle jòe vastaskaldalt màe otsas asuva mahajàetud hotelli katuselt sest sedasi on seda igast linna nurgast nàha. Esimesel pàeval panid need kàpardid kogematta hotellile tule otsa, teisel òhtul làks kòik hàsti ja tàna òhtul sai nàha kuidas hotelli kòrval olevad puud suure leegiga pòlema làksid sel ajal kui ilutulestik pidi hakkama ja 5 minutit hiljem siis algas ilutulestik. Aga tore ikka. Muidu olen ma seda oma maja juurest jàlginud sest mul on siin kui vastas-màe elanikul suurepàrane vaade aga eile òhtul olin ilutulestiku ajal linnas nagu mainisin ja kui see làbi sai oli mul tungiv vajadus kedagi musitada ja head uut aastat soovida. Aastavahetuse tunne oli....
Mis ma veel oskan lisada. Seda elevust on raske edasi anda. Aa, muide nagu ma kuulsin siis sinna lahe ààrde kust start antakse on inimesed juba alates neljapàevast oma telkidega campima làinud et parim iste- ja vaatepunkt saada selle suurejoonelise sùndmuse ajaks. Pildid ja lingid jàrgmises postis siis teile!
Hetkel on siis Waterfordis 50 suurt purjelaeva (Tall Ships + vaata pilte, ma kùll ei tea mis sellise liiklusvahendi eestikeelne nimi on). Igatahes on siis tegu rahvusvahelise purjekate (kordan veelkord et purjekas on kuidagi mage sòna nende vòimsate ja ajalooliste paatide kirjeldamiseks aga misiganes) vòistlusega millele eelnevalt kogunevad laevad ùle maailma igal aastal erinevasse vòistlusrajale jààvasse linna kus siis ùrituse tàhistamiseks toimub festival ja pàrast 3 pàeva siin Waterfordi kesklinna jòel lahkuvad laevad siit homme hommikul u kl 7 ja kogunevad siit 15 km kaugusele lahele kust siis start antakse. Marsruut siis on vàga lùhidalt òeldes selline et Iirimaa-Taani-Norra. Festival algas neljapàeval 30. juuni ja nagu juba ùtlesin lòppeb homme e 3. juuli. Selle aja jooksul kùlastab umbes Pàrnu suurust Waterfordi ligikaudu 500 000 inimest. Meie unisele linnale on see hàdavajalik moraalne ja rahaline positiivne sùst. Arvatakse et see toob linna ja kohalike àride rahakotti u 30 miljonit eurot. Waterfordis rààgitakse sellest suurest sùndmusest - mis viimati oli siin linnas 6 aastat tagasi - juba aasta kuid kuni neljapàevani oli mul sellest sùgavalt pohhui kui konkreetselt vàljendada. Viimased kuud vàrviti vist kòik majad ùle ja pesti aknaid, prùgikaste, tànavaposte ja kui ma ei eksi siis neljapàevahommikusel jalutuskàigul tundus mulle et isegi kòik puud ja pòòsad on àra pestud. Linn sàras nagu prillkivi. Aga alates neljapàevast on olnud vòimatu seda positiivset energiat ja ròòmsaid rahvamasse ignoreerida. Nakatav. Terve kesklinn ja làhim ùmbrus on liikluseks suletud - parkida tuleb linnast vàlja pòllule kust siis 20 kahekorruselist bussi pàevadlàbi parklasse-linna-parklasse sòidutavad. Kogu kesklinn on tàis toitlustuskohti, esinejate lavasid, kàsitòò mùùjaid, meelelahutajaid jne jne. Ma ise pole tòò tòttu paljust osa saanud. Ainult eile òhtul kàisime seltskonnaga linnas. Istusime ùhel jòeààrse hotelli terrassil ja jòime kokteile ja saime melust osa. Kell 22. 30 on igal òhtul ilutulestik. See on vist eraldi tòmbenumber miks inimesed linna tulevad sest siin on ju ilutulestik isegi aastavahetusel keelatud. Ùhesònaga ilutulestik lastakse taevasse siit selle jòe vastaskaldalt màe otsas asuva mahajàetud hotelli katuselt sest sedasi on seda igast linna nurgast nàha. Esimesel pàeval panid need kàpardid kogematta hotellile tule otsa, teisel òhtul làks kòik hàsti ja tàna òhtul sai nàha kuidas hotelli kòrval olevad puud suure leegiga pòlema làksid sel ajal kui ilutulestik pidi hakkama ja 5 minutit hiljem siis algas ilutulestik. Aga tore ikka. Muidu olen ma seda oma maja juurest jàlginud sest mul on siin kui vastas-màe elanikul suurepàrane vaade aga eile òhtul olin ilutulestiku ajal linnas nagu mainisin ja kui see làbi sai oli mul tungiv vajadus kedagi musitada ja head uut aastat soovida. Aastavahetuse tunne oli....
Mis ma veel oskan lisada. Seda elevust on raske edasi anda. Aa, muide nagu ma kuulsin siis sinna lahe ààrde kust start antakse on inimesed juba alates neljapàevast oma telkidega campima làinud et parim iste- ja vaatepunkt saada selle suurejoonelise sùndmuse ajaks. Pildid ja lingid jàrgmises postis siis teile!
Subscribe to:
Posts (Atom)