Asjaajamise vastu allergiline

Ma olen hetkel väga närviline sest ma ei saa aru mida ma tegema pean. Silme ees terendab võimalus minna Lõuna-Aafrikasse ja no niipalju ma saan aru et ma pean hakkama pabereid ajama aga kuna ma olen eesti kodanik Iirimaal siis ma ei ole kindel kuhu ühe v teise vajaliku paberi jaoks pöörduda. Eestlased peavad viisa saamiseks pöörduma Helsingi esindusse aga mina pool-iirlasena lootsin pääseda Dublinis asuvasse esindusse aga hetkel pole kummastki esindusest veel vastust tulnud – ju nad mõtlevad mida sellise riigireeturiga teha ja kes minuga asju ajada tahab.

Aga see pole ainuke paberimajandus mis mind närvi ajab – ma pean seoses kolimisega
järjekordselt ka oma aadressi muutma aga selle asemel et need asjad ühe päevaga korda ajada eelistan ma seda probleemi ignoreerida ja loodan et ükspäev pangast helistatakse et neiu teie kirjad tulevad meile adressaati leidmata tagasi et kas te ütleksite kuhu te kolinud olete. Ja siis ma ütlen neile kuhu ma kolinud olen :)
Ma olen Iiri pankadega asjaajamiste põhimõtteline vastane – ses suhtes et ma tean et nende asjaajamine on siin niikuinii nii algeline ja ebaloogiline ja jabur et miks siis mina pean mõistlikult käituma kui nemad seda ei tee. Ma olen tahtnud siinseid panku juba ammu kiruda aga ma pole teadnud kust alustada… Kõik mu kogemused on sellised et interneti pankade ja tiigrihüpetega hellitanud eestlane ei oska iiri pankade kogemuse peale nutta ega naerda. Ühesõnaga pangas ei saa muud tehtud kui et telleriga natuke ilmast räägitud ja tuttavaid klatsitud aga oma raha liigutada seal ei saa. Mäletan kuidas Laire ükspäev vihast vahutades koju tuli ja käratas on see pank või bussijaam – seisad 30 minutit sabas ja siis saad nii jabura vastuse et tuled sealt selg ees välja ja vaatad ringi et kus see varjatud kaamera nüüd on. Sabad on muidugi iiri pankades ALATI – pangad on avatud esmaspäevast-reedeni 10 – 16 ja vahepeal suletakse seegi 15 minutiks. David käis ükspäev pangas kus teller teda nimeliselt teretas ja küsis mis tal vaja teha oleks. Tal oli vaja panna raha kolmanda isiku arvele aga ta ei saanud seda teha kuna tal polnud ID-d kaasas; seepeale ta küsis et kas ma saaksin kogu oma raha arvelt välja võtta mispeale vastati et jah muidugi. Saate loogikast aru?? Ilma isikut tõestavat dokumenti omamata raha arvele panna ei lubatud aga välja võtta said kogu oma elu säästud lihtsalt võlusõna “palun” eest. David kuulutas muidugi sellise pangapoliitika ebaturvaliseks ning vahetas panka. Kui te nüüd mõtlete et miks ta üldse panka läks raha liigutamiseks selle asemel et see toiming internetipangas teha siis internetipank on siin lihtsalt hüsteeriliselt naljakas. Hakkad oma makset tegema ja siis poole tee peal öeldakse sulle et palun selle konkreetse tehingu PIN`i ja siis sa pead täitma avalduse ja sulle saadetakse selle summa liigutamiseks postiga 5 päeva jooksul PIN ennem kui sa jätkata saad – sama hästi võiks ju kohe panka telleri jutule minna ja asi saab kiiremini aetud :) Selline süsteem teeb internetipanga täiesti ebavajalikuks ju… See süsteem on loodud vist rohkem selleks et lihtsalt internetist oma kontojääki kontrollida. Ma tean et osadel pankadel on on natuke kaasaegsemad süsteemid kuid kirjeldadud juhus toimus siiski Iiri mainekaimas pangas. Samuti on siin jätkuvalt populaarsed mujal maailmas juba unustatud ja ebakindlad tsekid. Muideks ka mina sain ükspäev ootamatult tsekiraamatu omanikuks. Ma olin rabatud – ilma küsimatta pandi seee tavalisse ümbrikusse ja tavalise postiga teele… No mul läks hästi sest ma sain selle siiski omale kätte aga arvestades et Iiri post töötab efektiivsusega 10st kirjast 3 lähevad kaduma siis samahästi oleks võinud juhtuda et miski suvaline Paddy saab mu tsekiraamatu osaliseks. Ja nende tsekkidega on veel see probleem et neid saab sularahaks vahetada ainult välja antud panga kontoris… Arvele saab neid panna oma enda pangas aga siis tuleb arvestada kolme päevase hilinemisega, kuid tseki sularahas välja võtmiseks tuleb pöörduda vastavasse panka mida su enda linnakeses ei pruugi ollagi. Veel on siis selline süsteem et…ee, toon eesti panga näitel näite – kui sa avad oma konto Swedbanki Hobujaama kontoris siis sinu pank ei ole mitte Swedbank vaid Swedbanki Hobujaama kontor…. Ehk et oma pangakontori esindusega oled sa laulatatud. Oh jah… ma võiks pikalt jätkata aga David istub kõrval ja tahab teada millest ma kirjutan aga ma ei taha talle seda kõike tõlkida et tema tundeid mitte haavata asjaoluga et nende pangandus sakib… :)

Kevad südames

Ma ei tea kuidas teil Eestis aga meil siin on suvi! Teist päeva... Ja see on märkimisväärne sündmus sest eelmisel aastal kestis suvi Iirimaal 4 päeva kui ma ei eksi. Nii et paluks mitte pahaks panna et ma blogi absoluutselt unarusse olen jätnud ja tegelen õues päikese nautimisega... Hetkel on Eija teel siia ja eelnevat statistikat arvestades on tõenäosus et me jälle küpsetama hakkame nii 99%.... :)

Pubidest. Ehk Iirtest ja inimestest vol 2

Täna on siis tehniliselt viimane päev siin majas, või eelviimane… Näis kuidas asjad kulgevad. Ma pole ikka veel ühtegi asja pakkinud ja praegugi selle asemel et pakkida olen jälle arvutis nagu juuresolev kirjutis tõestab ning järgmiseks plaanin tegema hakata Napoleoni kooki. David ei usu et ma küpsetada oskan ja nimetatud küpsetis peab siis vastupidist tõestama…
Seekordne nädalavahetus möödus Goreys. Käisime õel külas ja koos oma teiste pooltega veetsime suurepärased 3 tundi Itaalia restoranis ning seejärel kolasime pubides.
Ainult Iirimaale omastest pubidest võin ma lõputult rääkida. Iirimaa on teatavasti maailmakuulus oma pubide poolest. Igas maailma nurgas asub mõni Iiri pubi kuid selle tõelist olemust mõistab ainult see kes ise Iirimaal pubis käinud. Ainuyksi Dublinis on neid ligi 800. Kui algul tunduvad nad kõik ühtemoodi lärmakad, suitsused ja kliente puupüsti täis, siis peagi õpid vahet tegema, kas oled sattunud turistidele mõeldud või kohalike inimeste kohta.




Iirlastele meeldib suhelda
Esimesed kohalikud baarikärbsed tiksuvad pubisse kohale juba enne lõunat. Õige möll algab tööpäeva lõppedes: tundub, nagu ei läheks siin otse koju mitte keegi, ikka tullakse seltskonnaga pubisse keelt peksma. Läbisegi on noori ja vanu, mehi ja naisi. Populaarsemad paigad on alati täis nii kesklinnas kui ka kaugemal. See, mis toimub eesti pubides reedeti, on Iirimaal igapäevane asi. (Õigupoolest ei saa ma eestis asuvaid pubisid siinsetega kuidagi võrrelda. Nagu ma aru saan siis Eestis tähendab pubi kohta kus saekaatrimehed käivad laupäeviti karaoket laulmas ja õhtu lõppedes toimub üks korralik kaklus?!)
Esimest korda pubisse astudes tundub, nagu tunneksid kõik kõiki. Ent möödub vaid mõni minut, kui oled juba isegi sellesse lõbusasse melusse kaasa haaratud. Iirlased on suhtlemishimulised. Piisab, et pilk kellelegi veidi kauemaks pidama jääb, kui ta sulle oma mõnusa aktsendiga inglise keeles tere ütleb ja juttu teeb. Ei maksa imestada, kui naaber su taldrikusse piilub ja su roavalikut kommenteerib. Või suitsunurgas su suitsumarki uurib ja seejärel alustab ettekannet teemal millised röövellikud maksud on valitsus suitsule määranud. Pubi on piirideta suhtlemise koht kus tõesti igas eas inimesed kogunevad et oma päevamuljeid vahetada ning uusi tutvusi sobitada.