Kolmapäev on saunapäev

Issand milline rõõm on üle pika aja avastada midagi uut ja põnevat. Nüüd olen ma oma rännakutega sattunud kuuma jooga klassi! Kõlab nagu oleks ma LA's voi midagi onju aga ei, nii popp ja noortepärane asi siin Iirimaa väikelinnas.... Igatahes nüüd mul siis kaks klassi tehtud. Muidu nagu jooga ikka aga ruum köetakse infrapuna radikatega 40-kraadiseks nii tunne on pärast klassi (ja klassi ajal) nagu oleks saunas. Jooga kui selline mulle ilma selle kuuma ruumita ei meeldikski. Kunagi ammu tegin ühe proovi-klassi ja pool sellest ajast magasime me mattidel hambad irevil nagu lõpnud rebastel... - no mis tund see on!! Nüüd ikka tunneb kuidas lihaseid väänatakse, kondid saavad soojaks ja higi lippab! Mõnus!
Muidu on mu elu ikka selline et elan hotellis v Goreys. Aga no ma ei kurda - hiljemalt kuu aja pärast olen ehk ikka jälle oma elu peremees. Ja Alfiekese peremees ka. Ta on mul nii tore väike päkapikk et no see on ikka päris hirmus kui armsaid loomi tehakse! Eks pildimaterjal saabub siis kui ma arvutis olen :-) Olge siis käesoleva lühiülevaatega tervitatud ja uute uudisteni!

Jutuke

No ma ei oska praegu midagi jutustada aga tahtsin lihtsalt midagi postitada et te ei arvaks mu viimase postituse pohjal et ma siin ulun ikka.... :-)  Ei ole meil selle jaoks aega! Mul/meil Eijaga vaja kutsikad suureks kasvatada! Ja sellest kutsikate kambast koige kribuma saan endale! Alfie saab nimeks ja pilti näitaks ka kui see masin lubaks.... (ma praegu ei ole arvuti läheduses....). Elan jätkuvalt hotellis v siis E & W pool Goreys. Juuli aguses peaks uudiseid kuulma oma uue elupaiga suhtes, seni elan ikka kohvrist.... Tööl on- ja jääb kiireks kuni augustini nüüd. Suur ale on alanud nii et kellel odavaid kingi vaja siis tostke käsi püsti palun :-)

~ ma väga vabandan aga mul ei ole seda katusega o tähte nii et votke siit ja pange ise o peale ~

Something`s gotta give

Oodake ma kirjutan kohe....Selle emotsiooni najal saab nüüd küll raamatu valmis või siis vähemalt blogipostigi....

No ja siit edasi laheb juba lõbusamaks. Uued peatükid Tramore` st

Lobanurk

Ma pean mainima et mul polegi paljust lobiseda. Elan siin vaikselt ja vaatan aknast mòòduvaid jàneseid ja lehmi ja ei saagi nagu millegi ùle kurta. Tàna on vaba pàev ja kavatsen kohe kevadise suurpuhastusega alustada. Mind teades tàhendab see seda et pesen àkki 2 akent àra ja alustan garderoobi koristamist ja siis ùlejàànud pàeva veedan teleka ees. No tegelikult on veel plaan minna jalutama sest ma laadisin oma telefoni just audio-raamatuid nii et nùùd saab kòrvaklappidest muusika asemel hoopis raamatuid kuulata. Peaks mòne lòbusa raamatu valima sest tànane jalutuskàik viib mind D ema poole kohvi jooma. Ta ema saatis mulle eile òhtul sònumi et nende koer Ben on juba 2 òòd arsti pool òòbinud ja tal on hingamisraskusi ja ei sòò enam. Nii et ta làheb tàna hommikul hùvasti jàtma koeraga ja saab koer vaevast lahti. Kùsis et kas mul on vaba pàev ja tahan temaga kaasa minna. Ee.. Ei taha, tànan kùsimast. Aga eks ma làhen appi nutma siis lòunase tee joomise ajaks. Nii kurb. Ma kogu aeg rààgin seda lugu kuidas see koer on minu silmis alles kolme aastane. Kui ma esimest korda D vanemate poole làksin ja suurt kollast retriiverit nàgin siis kùsisin et ega see koer mind surnuks ei hammusta. D vastas et no pigem musitab su surnuks ja no eks selline see Ben oligi. Samas milline koer ei oleks ùks tore koer onju? No ja siis D ùtles et koer on kolme aastane. Vahepeal on 10 aastat sellest pàevast mòòda làinud aga kuna aeg làheb nii màrkamatult ja nii kiiresti siis mul on meelest àra làinud et koerale lisandub ka aastaid turjale mitte ainult mulle ja koer on juba, no mis see koera aastates ongi... 100 aastane? Igatahes siis hùvasti armas kollane koer...
Aga tuju tòstmiseks minge nùùd E blogisse ja lugege kuidas kuskil just sùnnivad uued koera-elud ning sòòge silmadega kooke ja kringleid mida see tùdruk muudkui kùpsetab :)

Ahoi!

Mis ma siis vahepeal teinud olen...
No nàiteks kolmapàeva hommikul 5.30 oli mul àratus
 
Akna taga tuli mingit òudukat maa peale ja kell oli 5.30 ja ma mòtlesin pool tundi et kas hakata kòva hààlega nutma/tagasi teki alla ronida/ vòi siis ikka rongile minna nagu pàevaplaan ette nàgi. Tegelikult kaalusin ma veel jàrgmisi vòimalusi: rongi peale minemise asemel selle alla hùpata; helistada tòò juurde ja ùtelda et mul on migreen ja ei saa minna; helistada tòò juurde ja ùtelda et mul on selg haige ja ei saa minna; helistada tòò juurde ja ùtelda et mul on gripp ja ei saa minna; helistada tòò juurde ja ùtelda et meil on ùleujutus maja ùmber ja ma ei saa minna; helistada tòò juurde.... Ja nii pool tundi.... Lòpuks ma siiski panin ennast ahvikiirusel valmis ja ainuke motivaator oli see, et ma teadsin et kursuse toimumisest 2 minuti kaugusel asub Lushi pood ja ma làhen toon sealt endale paar vannivahtu. (Ja siis tulen Lushist kohe tagasi koju ja helistan tòò juurde et mul on migreen ja ei saanud minna).
Igatahes ma kàisin korraliku risti-inimese kombel siiski kolmapàeval Dublinis àra. Ja istusin seal terve pàeva ja suutsin vist endast lausa advekaatse inimese mulje jàtta. Ma loodan et ma saan selle eest vàhemalt medali vòi midagi - tòesti oli hirmus piin seal olla. Nagu ma mainisin oli ilm jube - nii kui autost vàlja astusin murdus mul vihmavari korraga umbes viiest erinevast kohast àra + rongis làks mul sùda pahaks.
Anyhow... Elus on ka helgemaid pàevi, neid nimetatakse pùhapàevaks. Eelmisel pùhapàeval kùpsetasime me Notsuga kooki torti meistriteost! Kihiline apelsinitort mida me oleks saanud umbes 20 kihiliseks ehitada ja mille tegemiseks làks vaja kilo jahu, kilo suhkrut ja kilo hapukoort! Kaalujàlgijate tort selline - vòid ei làinudki! ;) Igatahes ma sòin seda terve pùhapàeva ja terve esmaspàeva - lòunaks kohvi kòrvale ja siis òhtuks magustoiduks. Hea et otsa sai ja uue tegemine maru tùùtu on, muidu sòòks seda veel praegugi

Nostalgia!

Ma olen taas-avastanud 80ndad! Tàpsemalt kòik vanad head ETV saated mida lahkelt Youtube`is jagatakse. Eile òhtul vaatasin Lumekuningannat ja tàna oli kàsil Kuulsuse Narrid. Juba tellisin netipoest Pisuhànna ja Pailapsiini... See on alles algus! Nii pònev!
Aga siia tàiesti ebaloogilise jàtkuna lisan pilte siis tòòkohast. No et ajaloo huvides sellest siis paar kaadrit jààks

Tànane pàev pildis

Òeldakse et pilt rààgib rohkem kui sada sòna. Vòi oli neid sònu tuhat... No minu pildid rààgivad sellest et mul oli tàna tehnilisi viperusi (selgitasin vàlja et pildid on halva kvaliteediga kuna màlukaart oli paigast liikunud) ning et mul oli igav pàev :)

Linna jòudsin kl 8. Tòòl alustasin 9.30, seega ostsin ajakirja ja kohvi ning istusin tòò kòrval olevasse kohvikusse aega parajaks tegema... Ning jepp, kui kohvi oli otsas ostsin teise veel! :)

Tòòl pilte ei teinud aga arvan et pùhapàeval teen fotosessiooni. Ma pole teile veel uuenenud poodi nàidanud!
Linnast koju jalutan alati mòòda Waterfordi peatànavat - kas siis D tòò juurde et koos koju minna vòi siis jalutan ùle silla linnast vàlja oma salajasse autopeidukasse :) Linna ma jàtkuvalt ei sòida aga olen kodustanud ùhe parkimiskoha ùhe tehase hoovis. Tòò juurest sinna on mitte rohkem kui 10 minutit jalutada ja jààb linnas kitsastes oludes liiklemine àra. Ma arvan et nii on mònda aega ohutum nii mulle kui kaasliikleijatele. Siin see "peidukas" siis on

Kodus oli samm ùks panna endale ise ostetud lilled vaasi ning samm kaks: valida alles olevate poolfabrikaatide vahel mida jàrgmiseks òhtusòògiks ùles soojendada (peab poodi minema!) (ja sùùa tegema òppima!)

Ja nùùd vaatan kaminat ja telekat ja chillin siin niisama.

Lòppu ùks selfie! Juhhei!

Head sòbrapàeva!

...sest mulle tundub et Eestis on see komme isegi rohkem moes kui Iiris. Vàhemalt sòbprapàevana. Siin on see pigem ikka armunute pàev aga minu armastatu armastab òlut rohkem kui mind* nii et ma usun et ta làheb homme òhtul vàlja ja me midagi erilist ei tee :) Ega mul selle vastu midagi pole - me vist oleme 10 aasta jooksul ainult ùks kord teineteisele kaarte kinkinud. Vàlja sòòma me kindlasti ei làhe sest restoranid on ùlerahvasatud nòudlike naiste poolt kes tahavad et kallim neid vàlja viiks ja òhtu otsa silma vaataks. Nii et thanks but no thanks. Tàhistan seda Eesti moodi sòbrapàevana ning jagan siis sòpradele ilusaid hetki meie Itaalia reisist
* Ta ausòna ei ole alkohoolik, ma siinkohal liialdasin kirjanduse huvides
Aga siis uuesti Itaalia juurde tulles: 31 jaanuar - 3 veebruar kàisime òdedega Bergamos ning Como jàrve ààres. Itaalia ongi just nii tip-top nagu ette kujutanud olin. Mòlemad linnad olid imeilusad ja neis on nii palju Vana Euroopat kui te mu mòttele pihta saate.... Nùùd vòiks veel lòuna Itaaliat kùlastada ja siis Bergamot ja Comot veel umbes 10 korda ja vòibolla siis saaks isu tàis Itaaliast. Praegu igatahes olen jàtkuvalt armunud...

Tsau!

Oi vabandust inimesed, ma ausalt ei uskunud et ma pole siin juba ùle kuu kàinud! Mul peas toimuvad koguaeg mingid vestlused ja kirjatùkid ja ma uskusin et nad on juba kirja pandud. Aga ju ma olen lihtsalt nii elava ettekujutusega et arvasin et see tùhine asi nagu blogisse kirjutamine on ammu juba mitu korda tehtud :)
Niisiis et kòik ausalt àra rààkida alustame detsembri keskelt kus viimati jutt pooleli jài. No detsembris olin ma talveunes ja ega ma muud ei màleta kui et olin tòòl ja olin kodus ja imetlesin oma kuuske. Kui vaba aega oli siis kulutasin oma aega ja oma raha selle eelmises postituses mainitud papi juures. Kuigi mu vaimustus on natuke jahtunud :) Ta sai kùll mu selja sirgeks aga liigesevalu v nàrvivalu on ikka alles nii et ma pean nùùd jàrgmise vòluri leidma kes mind edasi sirgemaks vàànab... Nii et detsembris kui ma òigesti màletan, ei jòudnud mitte ùhelegi jòulupeole isegi... Vana-aasta òhtu olin ma sel aastal ka esimest korda oma elus lihtsalt kodune ja tubane. Aga siin riigis saab seda tàiesti sùùtundeta teha sest siin niikuinii midagi ei toimu - ilutulestik on ju keelatud nii et nàdalavahetus nagu iga teinegi. Pealegi olin tòòl kuni kl 18! Vat see kùll normaalne ei ole. Kellel on vana-aasta òhtul kl 18 vaja kingi tulla ostma?! Igatahes... Et siis òhtul olime D`ga kahekesi ja mina jòin rummi ja hàrra òlut ja nii see uus siis teleka ees laiseldes saabus. Uus aasta algas natuke elavamalt - nimelt oli meil kohe 1. jaanuaril pulma minek. Me kùll kirikusse ei jòudnud sest see oli kl 12.30 ja siit 80 km kaugusel (vt ka "..mina jòin rummi ja hàrra òlut..." ) aga hotelli, kus pidu toimus, jòudsime kl 15 paiku. Panime kompsud oma tuppa ja asusime kiirelt suhtlema. Kl 02 làksin mina magama aga D ja kòik teised purjus iirlased tantsisid oma Riverdance`i seal kella 6ni hommikul. Nii et uus aasta sai lòbusa alguse. Uue Aasta lubadustest ma ei rààgigi sest neid olen ma kòiki juba murdnud :D Nùùd veel ainult paar nàdalat tòòl olla ja siis algab selle aasta esimene puhkus! Làheme òdedega Itaaliasse. Kvaliteetaeg :) x