Seekordne nädalavahetus möödus Goreys. Käisime õel külas ja koos oma teiste pooltega veetsime suurepärased 3 tundi Itaalia restoranis ning seejärel kolasime pubides.
Ainult Iirimaale omastest pubidest võin ma lõputult rääkida. Iirimaa on teatavasti maailmakuulus oma pubide poolest. Igas maailma nurgas asub mõni Iiri pubi kuid selle tõelist olemust mõistab ainult see kes ise Iirimaal pubis käinud. Ainuyksi Dublinis on neid ligi 800. Kui algul tunduvad nad kõik ühtemoodi lärmakad, suitsused ja kliente puupüsti täis, siis peagi õpid vahet tegema, kas oled sattunud turistidele mõeldud või kohalike inimeste kohta.
Iirlastele meeldib suhelda
Esimesed kohalikud baarikärbsed tiksuvad pubisse kohale juba enne lõunat. Õige möll algab tööpäeva lõppedes: tundub, nagu ei läheks siin otse koju mitte keegi, ikka tullakse seltskonnaga pubisse keelt peksma. Läbisegi on noori ja vanu, mehi ja naisi. Populaarsemad paigad on alati täis nii kesklinnas kui ka kaugemal. See, mis toimub eesti pubides reedeti, on Iirimaal igapäevane asi. (Õigupoolest ei saa ma eestis asuvaid pubisid siinsetega kuidagi võrrelda. Nagu ma aru saan siis Eestis tähendab pubi kohta kus saekaatrimehed käivad laupäeviti karaoket laulmas ja õhtu lõppedes toimub üks korralik kaklus?!)
Esimest korda pubisse astudes tundub, nagu tunneksid kõik kõiki. Ent möödub vaid mõni minut, kui oled juba isegi sellesse lõbusasse melusse kaasa haaratud. Iirlased on suhtlemishimulised. Piisab, et pilk kellelegi veidi kauemaks pidama jääb, kui ta sulle oma mõnusa aktsendiga inglise keeles tere ütleb ja juttu teeb. Ei maksa imestada, kui naaber su taldrikusse piilub ja su roavalikut kommenteerib. Või suitsunurgas su suitsumarki uurib ja seejärel alustab ettekannet teemal millised röövellikud maksud on valitsus suitsule määranud. Pubi on piirideta suhtlemise koht kus tõesti igas eas inimesed kogunevad et oma päevamuljeid vahetada ning uusi tutvusi sobitada.
No comments:
Post a Comment