Hi!

Jàlle nii palju aega mòòdas vimasest postist! Aga mis sa teed kui ilm jàtkuvalt kole ja vihmast + tuulest sunnitud koduarest pàevakavas on ja seetòttu ka millestki màrkimisvààrsest kirjutada pole. St tòò tòttu olen ma muidugi sunnitud majast vàlja minema aga nii kui koju saan siis ahvikiirusel tuli kaminasse ja teleka ette.

Jàtkuvalt ilma kirudes pean tòdema et kui maa peagi àra ei kuiva kasvab muru nii pikaks et meil on siin oma isklik vàike maja preerias. Tàna hommikul kohvi tehes juhtisin D tàhelepanu vàikestele linnupoegadele kes meil majataga muru sees siblisid. Vaatasime just neid nunnukaid ja katsusin aru saada mis tegelastega tegu - noh et sellised vàiksemat sorti tuvid v nii..? Ja jàrgmine hetk tòusid linnud lendu ja tegu oli selliste metshanede suuruste tegelastega :) Nii et muru on vist jh pikem kui me aru olime saanud!! D uuris siin seepeale ùhe tegelase kàest kas ta tahab meie aednikuks hakata ja ma et DOH! mis mul siis viga on - omal eesti tòugu tòòhobune majas kes on viimased 15 aastat oma aiast ja lillepeenardest unistanud ja siis ta otsustab selle lòbu kellegile teisele anda ja tollele veel raha peale maksta! No way, ma ausòna hakkan ise aia eest hoolt kandma kohe kui maa natuke kuivem on!! :) Istutan noori òunapuid ja ehitan suitsuahju ka! *Selle viimase lause lisasin lihtsalt ilukirjanduse huvides - òunapuudega pole mòtet siin hallil ja vihmasel saarel jànnata ja suitsuahju ehitab loodetavasti E`oma maja juurde ja hakkan tal siis oma kanadega, keda suitsuahju lùkata, kùlas kàima....