*

Ma ei ole veel kindel mida ma siin kirjutama hakkan sest nagu pealkirjastki (vòi pigem selle puudumisest) on aru saada, siis pole ma eriti loomingulises meeleolus. Kirjutada jaksan aga mòtelda mitte :) Nädal pärast Portugali käisin ma töö juures väga vingus näoga ringi ja kirusin ülemust veel rohkem kui tavaliselt. Kohutavalt tùùtu ja raske on sellises olekus tööl käija. Nii et ma olen katsunud oma attitude`i parandada ja nüüd olen juba uuesti harjunud sellega kuidas meil seal asjad käivad ja ei pane enam väga tähele... Eelmisel laupäeval tuli lòpuks ùks vaheldus ühe sòbra 40nda sünnipäeva näol. Tema naine oli organiseerinud üllatuspeo ühte pubisse. Tolle sòbra arvates läksid nad sinna ühe naabrimehe 50ndale sünnipäevale ja seega làks meie laudade alla peitmine ja sealt "Surprise!" hùùdmise ajal vàlja ronimine asja ette :) Neil oli seal bänd tellitud kes nurgas iiri muusikat tinistas. Vist! Ausalt òeldes ei kuulnud ma midagi sest iirlased on nii làrmakad et see kònesumine kàib igasugusest muusikast ùle. Ja siis oli seal ka 45-minutiline catering tiim kes jagasid seal curry- vòi beef stroganof`i riisiga. Ja nii kiirelt kui nad mittekusagilt välja ilmusid, sama kiirelt nad oma pottide ja pannidega ka kadusid ja asemel oli kohvi ja tortide laud. Iirimaal ei tasu tortide laua kirjeldamisel pikemalt peatuda sest see on nii igav ja alati samasugune. Òigupoolest kòikide nende pidude catering siin on alati nii igav! Ma olingi ùllatunud et seekord sooja sòòki pakuti; sest tavaliselt kui sa ùtled iirlasele et tegelikult on sandwich ka lihtsalt ùhe leivaga tehtud vòiku nàiteks singi ja kurgiga (hapukurgiga!!) siis làheb see nende jaoks juba liiga keeruliseks.... Siin on nii et iga pidu on neil siin vòileivad, mini vorstikesed ja chicken goujons. Vòileib on lihtsalt kahe saiaviilu vahele virutatud keedusink. Vòi siis sama kombinatsooni vahel munasalat. Ja nii kòik sünnipäevad, ristsed ja matused...... Aiai kui igav! Igatahes, mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Et siis pidu nagu pidu ikka. Kl 12 tulin juba D òega koju ära ja D oma vennaga toodi umbes 2 tundi hiljem koju. Järgmisel hommikul pidime kolmekesi siit (st siis meie plus ta vend kes meie pool òòbis) kohalikku kirikusse minema aga kokkuvòttes jòudis sinna ainult D. Ta ema sòbranna on nüüd kahjuks teises ilmas ühesònaga ja pidin algul ka sinna minema aga siis oli mul jàrsku sada häda korraga et mitte minna ja jäin koju. Niikuinii oli kirik puupùsti tàis ja keegi ei tea kes seal oli vòi ei olnud. Siin on alati nii et kui keegi àra sureb siis kàib kogu kùla matustelt làbi. Ei ole ainult nii et omaksed ja kolleegid ja paar naabrit. Kui on ikka nàiteks lehes mingi lugu kellegi traagilisest mòrvast vòi ònnetusest (ja selline lugu ilmub iga pàev) siis kòik kellele see lugu hinge làheb làhevad matustele. Pàris tavalised on et tuhanded inimesed kàivad austust avaldamas. Nojah, ühesònaga matuste juurest siis otse pulma. Sinna läheme me nädala pärast. D täditütar abiellub siinsamas ligidal Kilkennys ja me siis oleme kutsutud. Momendil tegelengi internetist sobiva kleidi otsimisega. Ega see mul eriti edukalt ei lähe sest ma vòtsin kleidi otsimise ette aga kirjutan siin samal ajal ka blogi ning hakkasin juba hoopis päris pulmakleite vaatama ja jòudsin ka juba kolmanda internetiakna avada et meile sobivat kera(kutsikat) valida.... :)