Kangekaelsusest

Aega làks aga asja sai!

Kaks ja pool pàeva (aga pàevad on vàga pikad kui sa ei saa kaela liigutada) ja làinud see ongi! P e a a e g u. Sain arsti kàest pòneva nimega diagnoosi (Wry Neck Syndrome), kotitàie kasutuid ravimeid ja lubaduse et see mòòdub 48 tunni jooksul. Ja tòòlt vabastuse kolmeks pàevaks! Kui ma arsti juurest tulles tòò juurest làbi astusin et see tòend ùle anda, hakkas ùlemusel minust hale ja andis suure kallistuse (loe rabas mind veidrasse haardesse). Aga tegelikult keeras ta sellega mu kaela kahekorra ja tegi olukorra palju hullemaks kui ta eelnevad 12 tundi olnud oli. Esimesel òòl sain 4 tundi magada ja suhteliselt lihtsa vaevaga voodist vàlja. Eile òòsel magasin 5 tundi aga voodist ùles tòusta ei ònnestunud ùhegi valemiga. See valu levib ùhest òlast ja vasakust pea poolest ka kukla peale ja selga kui seda pingutda nii et igasugune tòusmiskatse lòppes "elektrilòògiga" làbi terve ùlakeha. Lòpuks ma àratasin D ùles et àkki ta saaks madratsit peaosast ùles tòsta ja mind voodist vàlja libistada.... minu unises ja valuvaigistitest uimase peas tundus see loogilise ja lihtsa plaanina.... et ma veeren elegantselt madratsilt maha nii nagu kanellirullid ahjupannilt. Aga D ùtles et well, thats not going to happen nii et mòtle uus plaan vàlja kuidas me su siit ùles saame. Ma siis hakkasin ennast millimeetri kaupa voodi serva veeretama (damn you king size bed!! pikk maa oli ennast voodi ààrele nihutamisega, saatjaks "elektrilòògid" kui ma liiga kiiresti tegutsesin). Umbes 15 minutit hiljem kùsis D et kus ja kuidas ma nùùd olen ja ma olin jalad maha saanud selleks ajaks. Veel umbes sama kaua nahistamist ja D jàrjekordsele kùsimusele sain vastata et "ei nùùd pole hullu enam, mul on nùùd tagumik ka juba voodist vàljas, ma arvan et ma olen umbes 10 minuti pàrast tàiesti pùsti"! Ja olingi - kui ma kella vaatasin oli see 5 ja kui ma ennast lòpuks voodist vàlja sain ja teleka kàima panin nàitas kell 5.40! Nùùd mul siis on nii et kuna vabu pàevi anti reedeni ja nàdalavahetus pidi niikuinii vaba olema, saan esmaspèavani kodus laiselda. Oh seda lòbu! Oleks vaid natuke kòbusam olla et siin midagi tehtud ka saaks aga no seda ei juhtu.... vedelen pehmetel patjadel nagu kuninga kass ja ootan et keegi mind toidaks ja sooje tekke peale kannaks.