Pàevakohasest...

Ehk siis eestlased kui vanad paganad ei tea vastlapàevast muud kui eks see ùks tants ja taga-ajamine ja vastlakuklite vitsutamine ole aga siin katoliiklaste keskel sai mul lòpuks pilt selgemaks ja ma jagan teile oma kristlikku valgustust. Aa, ja tuhkapàev eksole - ma mòtlesin et tuhapàeval ei ole muud tàhtsust kui see et sel pàeval ei tasu pead kammida muidu tuleb kòòm pàhe. Vot. Aga sellele on ka kristlik selgitus.... òigupoolest oli muidugi vanadel eestlastel ka oma uskumus et vastlapàeval pika liu laskja saab pikad linad jne aga miks nad selleks liu laskmiseks just selle pàeva valisid? Oskab keegi òelda?
Igatahes on siin vastlapàeva asemel Pancake Tuesday ehk siis pannkoogipàev. Tegu on liikuva pùhaga aga see on alati 7 nàdalat enne Lihavòtteid ja teisipàeval. Kuna tegu on liikuva pùhaga siis see vòib sattuda nii varajasele ajale kui 4. veebruar vòi nii hilisele ajale kui 10 màrts (sel aastal oli see siis 8ndal). Pannkooke sòòvad nad siin sellepàrast et see on viimane pàev prassida ennem kui algab Ash Wednesday (tuhkapàev) ja koos sellega 6 nàdalat kestev Lent (ehk sisuliselt paast). Ja kui juba prassida siis loomulikult pannkookidega mis sisaldavad kòiki neid aineid millest oleks kena paastu ajaks loobuda ehk siis suhkur, rasv ja munad...
Niisiis pàev pàrast pannkooke on Ash Wednesday mis on paastu-aja esimene pàev ja kestab 46 pàeva. Tuhka mainitakse siin siis sellepàrast et tànasel pàeval (nagu ka linnapildis laialdaselt nàha vòis) kàivad inimesed kirikus ja neile theakse otsaesisele tuhast ristimàrk mida maha ei pesta vaid kantakse kuni see maha kulub - mùtsikandjatel ilmselt poole pàevaga aga ilmselt nàen ma neid ristimàrke veel ka homme ja ùlehomme :) Traditsiooniliselt saadakse see tuhk palmide pòletamisest palmipuude pùhal (aga see on juba uus pùha ja selle kohta pole ma veel jòudnud uurida) ja saadud tuhk siis sàilitatakse aasta ja tuhkapàeval segatakse natukese òliga et see paremini màtsiks (kui nii on viisakas òelda).
No ja paast ehk Lent siis on selline aeg kus mòeldes sellele mida Jeesus meile ohverdas vòiksime meie ka midagi ohverdada. Enamus inimesi muidugi làheb dieedile (mina mòtlesin ka et jàtan menùùst vàlja jahutooted ja valge saia aga lòunapaus tuli nii ootamatult et ma ei jòudnud kaugemale kui McDonaldsisse ja ostsin endale burgeri... - eks ma liitun homme nende teistega kellel tàna paastu algus "meelest làks") aga tegelikult ei pea paast ùldse mitte dieeti tàhendama vaid seda, et midagi mida sa ei vaja aga mida sulle meeldib kasutada v teha sellest natukeseks loobuda oma iseloomu kasvatamise nimel. Et oma ihu ja hinge eest hoolt kanda ùhesònaga. Kohalikega rààkides kuulsin mida nemad siis 6ks nàdalaks ohverdavad - kes jàtab suitsetamise maha, kes joomise, kes teatud sòògid, kes lubab mitte kedagi selle aja jooksul taga rààkida, mòni lubas valetamise maha jàtta jne... (erinevates kalendrites on see pàevade arv segaseks jàànud aga see 46 pàeva kiusatuste vàltimist sùmboliseerib piiblis kirjeldatud 40 pàeva mil Jeesus ja tema 3 jùngrit istusid 40 pàeva kòrbes kus vanapagan nende kannatust ja usku testis ja neid kiusatusse ùritas meelitada).