Ristsetest

Hehee, andeks, ma eelmine kord ei jòudnudki "kohe asun kirjutama juurde"..- timmisin selle olukorra endale nii mugavaks et jòin pildil oleva siidri (+1) ning tegin pahaaimamatult majaelanikele nii paar tundi kestnud kassikontserdi - vaatasin ja laulsin kaasa Tàtte ja Matvere kontserti ning siis juba Eesti otsib Lemmiklaulu, Eesti 90nate pàkapikudiskot ning Òòlaulupidu jne. Òhtu lòppes - nii nagu ka Òòlaulupidu - kòva hààlega Tònis Màe Koitu kaasa lauldes ja kui ma siis peale sùdaòòd ennast magama hakkasin sàttima avastasin et aken oli kòik see aeg lahti olnud... :)

Aga mitte sellest ei tahtnud ma rààkida. Kas ma mainisin et pùhapàeval oli meil kesk-Iirimaal ùhtede sòprade tùtre ristsed?! Pidime pùhapàeval kell 1 kirikus olema ja kuna sòit on sinna 3 tundi siis otsustasime laupàeva òhtul juba poolele teele kohale sòita et pùhapàeval vàlitada 6-tunnist sòitu. Òòbisime D onu juures - Longfordi làhedal tema isa sùnnikodus. Onu on nii nagu kòik ta onud (ja nagu kòik maailma onud vist) selline muhe mehike. Ma ise olen teda 7 aasta jooksul vist u 3 korda nàinud aga juttu jàtkub meil alati kauemaks ja ùks vàga tore ja tòòkas inimesetùkk on ta ùhesònaga. Jòudsime nende juurde kl 22 paiku laupàeva òhtul ning nad ise olid just ùhele surprise-partyle minemas nii et me siis làksime ùhe D teise onu pojaga kohalikku pubisse. Jàime ainult paariks tunniks aga vàhemalt sai ùle pika aja uudiseid vahetatud ja oli niisama mònus olemine. Hommikul istusime lihtsalt 3 tundi hommikulaua ùmber ja arutasime onu ja ta naisega maailma asju ning kl 12 paiku siis asutasime ennast kiriku poole teele. Saime juhtnòòrid kirikusse sòiduks ning kinnituse et see sòit vòtab ainult 30 - 40 minutit.
No ei vòtnud.
Vòttis tund ja 20 minutit ning 2 telefonikònet ning peatuse ùhes hotellis et teed kùsida. Kirikusse joùdsime siis tippisime oma istekohale, istusime maha ja preester ùtles "Amen!" ja ristsed olid sellega làbi :) Eelmisel òhtul oli David just ùtelnud et ta pole kunagi kellegi ristsetel kàinud ja kui me siis kl 1. 10 olime kirikust ikka veel 8 km kaugusel siis ma naersin et "Guess what, you won`t be on one today either!" Igatahes oli see kuuldavasti ùks veidramaid ristseid mis sealkandis kunagi nàhtud. Esiteks on Iirimaal juba see ebatavaline et laps on ristides nii vana nagu 4-aastane ning kui see 4-aastane siis keeldub endale vett pàhe kallata laskmast ja preester ennem tema màngusea pidi àra ristima siis..ùtleme nii et lapse Iiripoolne vanaema vist hakkas teesklema et ta ei tunne neid inimesi altari ees :) Selline pùhaduse rùvetamine! :) Igatahes siis kirikust liikusime edasi kohalikku pubisse kus oli risti-inimeste jaoks ruum eraldatud ning peale sòòmist-joomist-jutustamist hakkasime me D`ga kl 18 paiku tagasi Waterfordi sòitma. Selline muhe olemine oli! Mònus oli sòita! Ilm oli selline eriline. Paar kilomeetrit pàikesepaistet, paar kilomeetrit tihedat hoovihma...ja nii terve tee! Need ùleminekud oleks nagu joonlauaga àra jaotatud - nii huvitav...pole sedasi varem tàhele pannudki. Tegin paar pilti ja ùhel on seda vihmast pàikese kàtte minekut ilusti nàha ka - pool taevast oli tumehall ja topelt-vikerkaarega ja see siis lòppes lihtsalt poole peal otsa ja jàrgnes selge taevas ja ere pàike... No vaadake ise! :)