Eelmise nàdala kokkuvòte

Reedel käisime D'ga Waterfordis Dooleys hotellis kus toimus heategevuslik moedemonstratsioon mille tulud lähevad kohalikule cystic fibrosis patsientidele. Ma ei tea kuidas selle haiguse eesti-keelne termin on vòi ongi tegemist rahvusvahelise nimetusega..... Igatahes moeshow oli lahe, tervituseks klaas veini ja igal istmel ootas ees goodie bag. Seda goodie bag'i oleks nad vòinud lihtsalt ausalt ja otsekoheselt kutsuda empty bag, sest ega seal midagi pònevat ei leidunud - sisaldas see siis palju reklaam-materjale, kahte kommi ning kahte Dermalogica kreemi testrit....ja arvake ise kas mul on suur nägu vòi oli tester väike, igatahes kasutasin need 2 testrit ühe korraga ära. Igatahes me ise sattusime sinna ùritusele sellepärast et D òde oli moeshowl osaline. Demonstreeris viie siinse butiigi riideid. Ja D òde ise on selle konkreetse heategevusega sellepärast nii ametis et tema elukaaslane on selle haigusega sündinud. 11 aastat tagasi sai ta omale doonor südame ja -neerud ja nüüd elab nagu miki! Pole tal suurt häda midagi.....kuigi on muidugi elu lòpuni ravimitel et organism doonorelundeid ikka korras hoiaks ning lisaks sellele on tal diabeet, lòhhnu ei tunne, ja veel sada häda....tòsiselt tugev tervis peab sel tüübil olma et sellisele kehvale tervisele vatu pidada.... :) Igatahes ei ole tal häda midagi, pealtnähs terve poiss eksole. Vähemalt reede òhtul kell 22 polnud tal häda midagi nii et läksime neljakesi ühte india restorani sööma. Ma ise ei mäleta ühtegi maitset sest terve òhtusöögi aja oli selline tunne nagu keegi üritaks nüridate kääridega mu jalga otsast lòigata. Mu iiilusad aga ebapraktilised ja ebamugavad kingad olid kogu mu mòttetegevuse kekuses sel òhtusöögil.....ära vòtta neid ei julgenud sest jalg oleks kohe nii paiste läinud et neid poleks tagasi jalga saanud ja niisama vinguda ka ei tahtnud sest kohalolev publik poleks ilmselt piisavalt kaastundlik olnud. Mòtlesin vaikselt uuesti selle üle et doonor kopsude ja südamega, lòhna- ja seetòttu ilma maitsemeeleta ròòmsameelne diabeetik minu vastas vs mina oma kitsaste kingadega....- vist ei saa vinguda. Vahepeal polegi rohkem vaja kui pigistavaid kingi et asjad jälle perspektiivi panna ja rahul olla et mu kòige suurem mure tol päeval olid mu enda lollusest jalga pandud kingad. Igatahes pàrast òhtusòòki jàtsin need kingad autoparkla prùgikasti sest D ei lubanud neid koju tuua sest ùtles et paari nàdala pàrast sa ei màleta kui ebamugavad nad on ja tuled jàlle nendega vàlja ja ei saa liikuda.... Òigust rààgib poiss.... :) Ja peale selle reedeòhtuse ùrituse meil vist muud ei toimunud siin. Kàime tòòl :) Nùùd veel ainult 1.5 nàdalat ennem kui poes remont hakkab!