Tänase päeva suurim saavutus oli jälle lihtsalt jooksmine. Kahjuks terve marsruut sai läbitud vastu tugevat tuult millest ma ennast peaaegu jõudu kasutades pidin läbi pressima (nii et ma arvan et see kõrvaltvaatajale pigem galopina kui jooksuna paistis).
Tagasi tulles viskasin õhtusöögi ahju ja tulin oma tuppa. Kui ma siit 1, 5 tundi hiljem ukse lahti tegin et alla korrusele minna siis tundsin kõrbelõhna aga mõtlesin et ju siis mu maja elanik Audrey toimetab seal ja kuna ma temaga rääkida ei viitsinud siis tulin selg ees tagasi oma tuppa. Kui ma sellest omakorda 1, 5 tundi hiljem uuesti kööki läksin siis tuli meelde et Audrey läks juba eile õhtul Dublinisse ja eks see mu enda dinner seal ahjus kärssas – vaja mineva 20 minuti asemel siis 3 tundi ahjus :) Ahjust läks ta otse prügikasti ja plaanitud kana ja salat asendusid pannkookidega….
Siinkohal võiks meelde tuletada ka teisi õhtusööke mis on otse ahjust prügikasti läinud:
1. Kana veinikastmes karamelliseeritud sibulatega mis reaalsuses kujunes soojendatud veinis ujuvaks peekoniks ja sibulaks serveeritud lilla kanaga. (Kusjuures veini sai vist liiga palju sest paljast nuusutamisest ja 2, 5 tundi veiniaurudes küpsetamist olin selleks ajaks kui Davidile eel-kirjeldatud õudust serveersisn purupurjus)
2. Sunday roast: see pidi olema ahjus küpsetatud veis siis – iga iiri perenaise au ja uhkus aga kui mina selle lauale panin siis David hüüatas rõõmsalt et shokolaadi tort – kui tore! Ja kui ma ytlesin et “see ei ole shokolaaditort vaid liha, serveerin kartulitega” siis patsutas David jälle sõbralikult mulle pähe ja ütles et vat kui armas et sa ikka veel katsetad aga palun ära enam tee….
3…. Ma siiski tegin veel. Seekord siis tavalist kartulikotletti. Aga see toores riivitud kartul läheb ju seistes hallikas-siniseks ja ma lootsin et praadides värv paraneb aga seda muidugi ei juhtunud vaid õhtusöögiks serveerisin siis mingit õlis ujuvat hallikat puru (kõik läks kärssama ja koos need kotletid ka ei püsinud)
Jõuludeks sain kokaraamatu :)
No comments:
Post a Comment